Tšikk müts Arturile

Tšikk tähendab siinkohal, et Arturi (5 k) emme (28 a) nägi Chicco lasteriietepoes just sellist kootud mütsi, mis sobiks kevade poole Arturile pähe. Algul maksis müts midagi kakspoolsada krooni, siis hinnati alla ja maksis 160, aga sellised, mis oleks Atsi pähe mahtunud, olid selleks ajaks juba otsas.

Nii me valisime Lianne lõngapoest ise ühe jämedama ja karvasema pvl-lõnga, mis sellise kevadise mütsi jaoks sobiks, ja vanaema viidi Chicco poodi vaatama, milline see müts täpselt on. Lõnga nimi on Sommer Traum (40% pvl, 40% akrüül, 20% polüamiid), vardad umbes 3,5-4.

Ülimalt lihtne müts: Kaks rippuvat kõrva sügavalt pähe tõmmatava pibo küljes. Muster ka lihtne: vasak, kaks paremat, vasak, kaks paremat... Järgmisel real kootakse parempoolsed silmused nagu 1+1 palmik, siis jälle soonikuring, ja jälle palmikukeerud.

Alustada tuleb kõrvadest, mida tegin kaks tükki korraga samal vardal edasi-tagasi kududes (lõngakera seest annab hästi välja õngitseda kera teise otsa). Kõrvad said loodud a 14 silmast, mis teeb kolm täispalmikut ja igas neljas servas kaks parempoolset silma. Kudusin kõrvad umbes nimetissõrme pikkuseks.

Tšikipoe mütsil läksid need kõrvalapatsid kuklas V-kujuliselt lausa serv-serva vastu kokku, a see tundus mulle natuke ebaloogiline, nii et kasvatasin kahe kõrva vahele neli silma (üks palmik pluss mõlemale poole üks vasak silm). Kudusin kasvatatud silmadele jrgm kõrva kohe kõrvale ja siis pahempidirea tagasi ka. Edasi tuleb ringiratast kudumine.

Nüüd tuleb mütsi täislaius välja arvutada ja vajalik silmade hulk luua. Mina lõin nii, et igale vardale tuli 18 silma - eeldan, et Atsi peaümbermõõt on u 43-44 cm. Emme mõõtis tal ära mütsi sügavuse jaoks, kui palju on maad kulmudest nonde kahe pööriseni, mis on pea kuklapoolel udusulgede sees - 19 cm.

Kulmude kohale jääval osal kudusin kõigepealt 5 rida 1v-2p-1v soonikut, jätkates ringi tagumises osas palmikutega, ja siis hakkasin ümberringi palmikuid ehk keerutusi tegema.

Kudusin täiesti sirget toru, kuni umbes 5 enne lõppu kokku võtma hakkasin. Enamvähem huupi sai võetud, kõigepealt palmikud (alles jäi 1-1 soonik), siis nii, et peale jäi pigem parempoolseid kui pahempidiseid - ma võtan alati paremat pidi kokku ja silmustele vasakult, mitte paremalt varrast sisse torgates.

Ja lõpuks veel tutt. Mis peab olema sobivas teises toonis.

Kui neid tüütuid palmikukeerutusi poleks, valmis selline müts ilmselt umbes kolme tunniga. Ja aru ma ei saa, mis siin 250 krooni võib maksta!

Tegelikult ma arvan, selline sobib vabalt ka suurtele inimestele. Pole võimatu, et veel keegi saab sellise...

nõelumise asemel

Tänavuse talve uudisteema on viltimine. Kinkisin viieaastasele õetütrele jõuluks raamatu "Viltimine". Ja kuu aega hiljem ostsin endale ka. Veel ostsin kolm viltimisnõela (Abakhan, 57.-) ja ligi pool kilo eri värvi villaloori (Tartu turg, lõngavahetuspood, suur kilekotitäis saja krooni eest).

Tegelikult raamatu ja nõelte soetamise ajendas osalemine Tartu villapäevadel viltimistunnis. Esimene iseseisev töö omaenese tarkusest oli katse purukatkisi sokitaldu märgviltimisega uueks sussipõhjaks saada.
Tulemus: ühe jala sokk oli enam-vähem, teine loperdas. Kuivatasin värgi ära, loperdas endiselt.

Siis võtsin vana poroloonist vanninuustikud, torkasin selle soki sisse, laotasin sokipõhja veelkord väljastpoolt villaga üle ja asusin nõelaga sorkima. Loperdavad servad lasid end ka ilusti soki külge kinni torkida, tõmbasid veel ilusti tihkeks ja parajaks. Nüüd pöörasin soki pahupidi ja kiskusin nuustiku põhja küljest lahti. Kordasin torkimist uue villakihiga pahupoolel.
Tulemus: sooja paksu ja tugeva tallaga talvekapukad, mis kõlbavad ka kummikuga käia.

Sama "viltparandustehnikat" (kuiv vilt, poroloon sisse ja nõelaga tihedaks torkida) õnnestus edukalt kasutada kinnaste, kootud toasusside, isegi sõrmikute puhul.

Teine valmistöö on suurtest sinimustvalgetest viltpallikestest pärlid. Need on märgtehnikas tugeva seebilahusega peo vahel rullitud, kuivanult ajasin musta lõnga taha, pannes vildimunade vahele savist "seibe", mis mingitest lagunenud keraamilistest pärlitest järele olid jäänud. Valmis on munad ka kõrvarõngaste jaoks, millele tuleks abakhanist konksud otsida.

Viltimisnõelaga on igasugused nõelumistööd tuhat korda huvitavamad kui nüri nõelumine tavalise sukanõelaga. Loodan, et ma oma talvemantli koiaugu ka tumerohelise vildiga saan ära parandatud.